Suurärimees Jaan Manitski viib hipodroomi Tallinna kesklinnast tõenäoliselt Saku valda. Sinna saaks rajada sellise hipodroomi, kus ka traavivõistlusi vaatama tulnud vanemate võsukestele leiduks huvitavat tegevust.
Hipodroom võib kesklinnast kolida hoopis Saku valda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hipodroomi üks omanikke Manitski ütles, et praegu on umbes 16 hektari suurune traavivõistluste ala keset linna lihtsalt tühi maalahmakas, kus vaid kaks korda kuus käib koos väike traavivõistlusi jälgiv ja pakkumisi tegev seltskond. Muul ajal ei ole seal midagi teha.
«Kui mina pereisana tahan hipodroomile minna ja lapsed kaasa võtta, siis mida seal neile pakkuda?» küsis ärimees. «Uuel hipodroomil on aga suur ala, kus leidub kõigile pereliikmetele meeldivat tegevust.»
Suur roheala
Hipodroomi ala ideelahenduse konkursil parima lahenduse teinud firma QP Arhitektid pakkus välja, et praegusele kinnistule tuleb hipodroomi asemele 70 000 ruutmeetri suurune avalik roheala, umbes poole kilomeetri pikkune ja ligi saja meetri laiune promenaad, kus linlased saavad vaba aega veeta. Lähedal asuva Stroomi metsa ja mererannaga moodustab see ühtse koosluse.
Uue hipodroomi rajaks Manitski aga Saku valda Lokuta külla, kus ta on omandanud suure maatüki. Vallavalitsus ei ole detailplaneeringu algatamise suhtes veel lõplikku otsust teinud, kuid põhimõtteliselt toetab ideed. Kui peaks tekkima mingi tõrge, on Manitskil tagataskus ka pakkumised teistelt Tallinna lähivaldadelt.
Manitski ütles, et hipodroomi ala ideekonkurss on lõppenud ning järgmise sammuna tuleb algatada detailplaneering. Seejärel on kavas välja kuulutada parima arhitektuurse lahenduse võistlus.
«Et hipodroomi ala on väga suur, tuleb selle täisehitamine tõenäoliselt jagada näiteks kolmeks etapiks ning kuulutada välja igale etapile omaette konkurss,» kinnitas Manitski. «Ilmselt on sedamoodi mõistlik talitada. Aega on küll, paanikaks ei ole põhjust.»
Manitski mainis, et hipodroom tuleb igal juhul Tallinna kesklinnast välja viia, sest praegustes tallides on hädavaevu kohta vaid 150 traavlile ning sellest jääb väheks, et korraldada võistlusi üks või kaks korda nädalas, mis oleks loomulik. Vaja oleks kohta veel vähemalt sajale hobusele.
Äraviimise vastu
Ka ei saa praeguses kohas ruumipuudusel rajada korralikke hobusekopleid.
«Tänapäeval on igal pool maailmas hobusespordis niisugune arusaam, et hobune vajab rohelist looduslikku ala, kus väljas käia,» väitis Manitski. «Hobuste heaolu ja treeningutingimused lihtsalt nõuavad praegusest erinevat, uut keskkonda. Kõik hipodroomid, mis rajati 50 või 100 aastat tagasi mõnes kesklinnas, on linna arengule ette jäänud ja mujale viidud.»
Senise hipodroomi alale on kavandatud ka Lottemaa hoone ja park, mille lõpliku idee panevad paika koeratüdruk Lotte loojad Janno Põldmaa ja Heiki Ernits. Esialgse nägemuse järgi peaks sinna tulema teater, lastele mõeldud töökojad, mänguplatsid ja mitmesugused võimalused erinevate tundide ja kursuste korraldamiseks.
Ideelahenduse järgi tulevad hipodroomi ala Paldiski maantee äärsesse külge büroohooned ja kauplused, elamud jäävad aga elava liiklusega magistraalist kaugemale, Stroomi metsa lähedusse. Autode sõitmine on kogu alal viidud miinimumini, roheline tee on antud jalakäijatele ja ratturitele.
Paljud traavispordiga tegelejad on 85-aastase hipodroomi kesklinnast viimise vastu. Eesti Traaviliidu endise peakohtuniku Indrek Silver Einbergi väitel on Tallinna hipodroom võiduajamisteks tehniliselt valmis, ainult kurvides tuleks suurendada kallet. Hobuste pidamisega olevat aga olukord veidi halb küll.
Ratsaspordihuvilisest arhitekt Margit Mutso kinnitas, et hipodroom ei ole sugugi nii halvas seisus, et seal ei saa enam hobuseid pidada. Keset linna asuv traavirada on tema kinnitusel unikaalne koht, kus traavlite treenimiseks on käe-jala juures nii mets kui meri.