Ansip ja Dombrovskis: jõulukuuse sünnikoht on Liivimaal

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna jõulukuusk.
Tallinna jõulukuusk. Foto: Peeter Langovits

Peaminister Andrus Ansip ja Läti valitsusjuht Valdis Dombrovskis otsustasid reedel Riias anda oma panuse kahe riigi vahelise vaidluse lahendamisele jõulukuuse sünnikoha üle, nimetades ühisavalduses jõulupuu sünnikohana Liivimaad.

Läti parlamendi väliskomisjoni esimees Ojars Kalnins tegi reedel Riias kohtunud Ansipile ja Dombrovskisele ettepaneku nimetada jõulukuuse sünnikohana ajaloolist Liivimaad, mis ulatub nii Eesti kui ka Läti territooriumile.

Peaminister Andrus Ansip nõustus sellise formuleeringuga, kuigi ta tõdes, et Tallinn ei ole kunagi Liivimaa koosseisu kuulunud.

Tegelikult on ka Tallinn Liivimaa koosseisu kuulunud. Liivimaa asutati 1225. aastal Püha Rooma impeeriumi osana ning see hõlmas Läti kagu- ja kirdeosa ning Lõuna-Eesti. Tallinn liideti Liivimaaga aastal 1347. Liivimaa lagunes pärast Liivi sõja puhkemist 1561. aastal.

Läti peaminister Valdis Dombrovskis ütles, et Eesti ja Läti vahel ei ole lahendamata probleeme, küll aga oli seni mõlemal riigil erinev positsioon küsimuses, kas maailma esimene jõulupuu püstitati Tallinnas või Riias.

Reedel Riias toimunud Eesti-Läti tulevikukonverentsil osalejad leidsid, et Eesti ja Läti vaidlust maailma vanima jõulupuu asukoha teemal võiks kasutada ära mõlema riigi tutvustamisel maailmas turismisihtkohana.

Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa avaldas novembri lõpus Postimehes avaldatud kirjutuses kahtlust lätlaste väitele, mille järgi pandi maailma esimene jõulukuusk 1510. aastal üles Riiga, kuigi tema sõnul pole dokumentaalselt kindlalt tõestatud ka seda, et esimene jõulukuusk püstitati 1441. aastal Tallinnas.

Ürikutes on viiteid jõulupuule Tallinnas aastal 1441, kuid Kuuskemaa sõnul on dokumentide sõnastus ebamäärane ja pakub erinevaid tõlgenduste võimalusi.

Ta märkis, et Mustpeade keskalamsaksakeelsetes kuluarvetes 1442. aastast seisab «bom to malde», mis tähendab otsesõnu «puud maalida». Kuuskemaa sõnul on mõned ajaloolased väitnud, et «bom» ei pruugi tähendada puud dendroloogilises tähenduses, vaid hoopis masti või poomi.

«1441. aasta dokumendis seisab väljend «bom to tregende» – puud kanda. Siia ongi koer maetud. Amatöör ajaloolane Friedrich Amelung avastas selle Mustpeade arhiivis 1885. aastal ning seostas hilisemast ajast dokumenteeritud kuusepuu kandmistega Raekoja platsile. Tallinna linnaarhiivi teadurid juhivad tähelepanu, et 1441. aasta dokumendis pole öeldud, millist puud või masti või poomi Mustpead pidid kandma. Pole ka öeldud, kuhu ja millal. Seega ei saavat tõsikindlalt väita, et toonane «bom» oli kuusk, olgu jõulu- või vastlakuusk või mõlemad. Ent kas see kinnitus pole liiga kitsarinnaline, lähtudes faktist, et üriku vahel pole kuuseokkaid? Ei Tallinna ega Riia ajaloost pole teada ei keskaegseid ega hilisemaid masti või poomi püstitamisi Raekoja ette, sadamasse ega mujale. Pole kantud ei kaske, mändi, pärna ega kastanit, ikka ja üksnes kuuske. Kui elujõuline oli see tava, tunnistab asjaolu, et kaua aega pärast laastavaid sõdu, veel 1711. aastal, toimus Tallinnas järjekordne «bom to tregende» ehk «puu kandmine»,» kirjutas Kuuskemaa.

Tema sõnul kinnitavad ajalooürikud, et 1711. aastal võttis «puu kandmisest» osa ka äsja Eesti vallutanud Vene tsaar Peeter Esimene, kes pani isiklikult õla alla kuusele, mida Mustpead põlise tava kohaselt kandsid oma majast Pikal tänaval Suurturule ülesseadmiseks.

«Kahjuks on palju vanu ürikuid sõdades tuleroaks saanud ja mõndagi pole taibatud meile, järelpõlvedele säilitada. Paberit ei pruugitud nii ohtrasti nagu uusimal ajal, mistõttu jäi kirja panemata palju omal ajal iseenesestmõistetavaks peetut, mis meile võiks praegu huvi pakkuda. Säilinud katkendlikke minevikulisi teateid lugedes analüütilist loogikat rakendamata võib isegi pika vinnaga «puu kandmine» mõistatuseks jääda,» nentis Kuuskemaa.

Kuid tema sõnul on kindel see, et kogu kristlikus maailmas armastatud avaliku jõulukuuse suhtes on nii Tallinn kui Riia kaugelt põlisemad võrreldes kogu muu Euroopa ja maailmaga. Kuuskemaa sõnul seati Berliinis esimene avalik jõulupuu raekoja ette alles 1780. aastal, Londonis 1840. aasta paiku, Pariisis aga 1865. aastal ja sedagi saksa kogukonna algatusel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles