Eile õhtupoolikul lauluväljaku klaassaalis toimunud kaheksandal Tallinna visioonikonverentsil pakuti arvamusliidritele välja arutlusteema – kas Tallinn peaks 100 aasta pärast olema mitmekeskine ja -palgeline või ühtne ja ühesugune.
Visionäärid pooldasid pigem mitmekesist Tallinna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna visiooninõukoda pakkus mitmekesise Tallinna all välja idee, et linna ajaloolised asumid nagu vanalinn, Pirita, Nõmme, Lasnamäe ja teised võiksid muutuda üha eriilmelisemaks. Tallinnast peaks saama järjest rohkem eristuvate asumite kogum, linnavalitsemine detsentraliseeritakse, enamiku olulistest otsustest teevad asumite esinduskogud ning linnal on palju keskusi.
Ühtne Tallinn tähendab aga tervikut, kus võim on koondunud ühte kohta. Asumitevahelised erinevused vähenevad, kesklinn muutub linna vaieldamatuks südameks, sinna koondub põhiosa äri- ja kultuurielust.
Tallinna Tehnikaülikooli professor Sulev Mäeltsemees oli seisukohal, pealinn liigub Suur-Tallinna suunas ning selline moodustis võiks ulatuda kuni Paideni välja. Suur-Tallinna raadiuseks kujuneks kuni sada kilomeetrit ning sinna võiks jääda ka Helsingi.
Paljud arvamusliidrid pooldasid mõtet, et just mitmekesisus tagab Tallinna jätkusuutlikkuse. Linna erinevaid asumeid ühendav lüli on aga terviklikult ja ladusalt toimiv liikluskorraldus ning ühistransport. Ühtne juhtimine võiks olla, kuid kindlasti tuleb arvestada erinevate asumite häält. Globaliseerumine või ühtlustumine võiks enam toimuda Tallinna «mägedel», vanalinn, Pirita ja Nõmme peaksid aga igal juhul säilitama oma näo.
Ka Tallinna endine peaarhitekt Ike Volkov kaldus enam mitmekesise Tallinna poole. Mis saab aga Lasnamäest, Mustamäest ja Õismäest? Volkov avaldas arvamust, et ju suudavad nad ise edasi areneda, kuid linn peab looma selleks eeldusi. Samas peab aga Tallinn toetama ka niisuguste omanäoliste asumite nagu Kalamaja ja Pelgulinn arengut.
Arhitekt ja visionär Ignar Fjuk oli kindel, et globaliseerumine on paratamatu ning Tallinn valgub nagunii oma piiridest välja. Linnavõim antakse allapoole, keskvõim nõrgeneb. Kui praegu püstitatakse kõrghooneid põhiliselt kesklinna, siis saja aasta pärast on need ehitatud ka Nõmmele ja teistesse Tallinna asumitesse. Fjuk nimetas mitmekesisust anarhiaks ning liikumine toimubki selles suunas.
Tallinna linnapea nõunik ja «vanalinna hing» Jüri Kuuskemaa oli kindel, et Tallinn mitte ei laiene tulevikus, vaid tõmbub hoopis kokku. Lasnamäe paneelelamud on saja aasta pärast kadunud ning ka Nõmme ja teiste vanade asumite puitmajade eluiga on otsa lõppenud. Mõned neist võiks siiski säilitada.
Kuuskemaa oli seisukohal, et linnas peavad inimesed tihedalt koos elama ning ilmselt nii läheb ka Tallinnas. Põldudelt ja mujalt pealinna ümbrusest hakkavad inimesed jälle tagasi tulema.
Tallinna visiooninõukoja liige Hardo Aasmäe pooldas mitmekesist linna, kus erinevad linnaosad konkureerivad omavahel ning võim on detsentraliseeritud. Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe on saja aasta pärast lammutatud. Mis nende asmele ehitada, see sõltub Aasmäe sõnul energia kättesaadavusest.
Tallinna linnavaolikogu esimees Toomas Vitsut rõhutas, et Tallinn on oma arengus pidevalt inimesi ligi tõmmanud. Pealinn peab igal juhul jääma ühtseks, ei ole mõtet tekitada kaheksa erinevat Tallinna.