Tuhanded tallinlased ei pääse normaalselt tööle

Mikk Salu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ABB renditud bussid toovad iga päev 600–700 töötajat ettevõtte Jüri tehastesse tööle ja õhtul viivad koju.
ABB renditud bussid toovad iga päev 600–700 töötajat ettevõtte Jüri tehastesse tööle ja õhtul viivad koju. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Harjumaa ühistransport on arenenud loogika järgi kuidas pääseda maakonnast Tallinna, aga vastassuund – kuidas pääseda Tallinnast linna piiri taha tehastesse tööle on täielikult puudu.

Iga päev veavad ABB liinibussid oma Rae vallas asuvatesse tehastesse tööle 600-700 inimest ja hiljem muidugi ka koju tagasi. Bussid väljuvad Õismäelt, Mustamäelt, Lasnamäelt, Maardust, üks liin käib ka  Keilast. Kõik see näeb välja nagu tavaline ühistransport, see tähendab kindlad liinid, peatused, kellaajad ja väljumised. Samamoodi nagu ABB toimetavad ka paljud teised sealkandis tegutsevad ettevõtted, näiteks Kalev või Itella, mitmed logistikafirmad ja tehased. Eelmisel aastal hakati esimest korda koostöös ettevõtjate ja Harjumaa ühistranspordi keskusega kaardistama seda tööliikumist (Tallinn-Rae-Tallinn), mille kohta Rae vallavanem Mart Võrklaev ütleb nüüd: «Loomulikult me teadsime, et inimesed niimoodi liiguvad, aga mis mind kõige enam üllatas oli suurusjärk, kui massiline see kõik on.» Selle põhjal tegi Harjumaa ühistranspordikeskus sügisel Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ka dotatsioonitaotluse, et panna peamiselt Tallinna erinevate mägede ja Rae vallas Jüri piirkonna vahel käima 20 uut bussiliini. «Me arvasime, et vastus tuleb kiiresti eitav,» ütleb ühistranspordikeskuse juht Ago Kokser „Aga ei tulnud «Ei», samas, jaatavalt ka ei vastatud.» Iseenesest tähendab see seda, et ministeerium on probleemist teadlik, Juhan Parts on ise öelnud, et kohtumistel ettevõtjatega kui miski jutuks tuleb, siis üks esimesi küsimusi mida küsitakse on just seesama transporditeema. ABB tarneahela juht Peep Tomingas lisab samuti, et kui minister käib külas ja küsib kuidas riik saaks aidata, siis nad vastavad. «Ja töölekäimise teema on väga konkreetne ja terav asi,» räägib Tomingas.

Inimeste liikumisest Tallinna ja Harjumaa erinevate piirkondade vahel on iseenesest palju räägitud, kuid eelkõige kuidas mujalt pääseda Tallinnasse. Ka maakondlik ühistransport on sellest vaatenurgast korraldatud. Samal ajal on väga kiiresti kasvanud aga ka teistpidi liikumine. Täpseid numbreid ei tea küll keegi, aga kui vaadata kõige laiemalt alates Tallinna mägedest linnast välja tehastesse tööle minejatest kuni Harjumaa erinevate punktide vahel liiklejateni (käiakse ka Maardust Paldiskisse tööle), siis võib rääkida iga päev kümnetest tuhandestest inimestest. Nende kahe suuna – Tallinnasse ja Tallinnast välja – puhul on tegu ka mõnevõrra erineva profiiliga sihtgruppidega. Kui põldudelt sõidavad Tallinna kesklinna valgekraed, kas oma autoga või ühistranspordiga ja kurdavad ummikute või bussigraafikute üle, siis vastassuunaline liikumine hõlmab sinikraesid - «mägedelt» tehastesse.  Seda teist suunda aga ühistransport ei kata. Kokkuvõttes suur ja üsna tähelepanuta jäänud probleem. Ühistransporti pole ja igaüks vaatab ise kuidas linnast välja tööle saada. Suured firmad nagu ABB, Kalev või Itella on oma liinid ja bussid käima pannud. Väiksematel ettevõtetel ei ole seda võimalust. Firmade poolt vaadates on töötajate leidmine tänu sellele raskem ja töötajate poolt vaadates, inimesed kes tahaksid ja võiksid neis kohtade tööl käia, palka saada ning makse maksta, ei hakka isegi kandideerima, sest ei pääse Õismäelt või Lasnamäelt lihtsalt kohale. Samm edasi ja seetõttu jäävad juba ettevõtted loomata, laiendused tegemata ja arendused seisma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles