Loomakaitsjad süüdistavad Tallinna Loomade Hoiupaika kasside alusetus hukkamises

, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodutu kassipoeg varjupaigas.
Kodutu kassipoeg varjupaigas. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tallinna Keskkonnaameti andmetel eutaneeriti mullu ainuüksi Tallinnast püütud kassidest enne seadusega ette nähtud kohustuslikku 14 päeva 449 kassi. Alla kuue kuu vanuseid kassipoegi püüti mullu 862, kellest loomade hoiupaik eutaneeris 500, väidetava põhjendusega, et emata kassipojad ellu ei jää.

Pöördumise võimalike rikkumiste uurimiseks esitasid Eesti Loomaitse Selts,  MTÜ Kasside Turvakodu, Pesaleidja Tallinna Kassituba, MTÜ Kassiabi,  MTÜ Kelmiküla Kassijaam ning MTÜ Kass ja Pojad 21. novembril Tallinna Linnavalitsusele, Tallinna Keskkonnaametile, Harjumaa Veterinaarkeskusele ja Harju Maavalitsusele. Tallinna Loomade Hoiupaik teenindab lisaks Tallinnale ka 31 lähivalda ja linna.

«Hukkavad loomi enneaegselt, jätavad loomad meditsiinilise abita. Kassipoegade hukkamise põhjenduseks tuuakse, et loomakesed ei jää ilma emata ellu, samas pole selline kassipoegade hukkamine loomakaitseseadusega kooskõlas ning meie praktika on näidanud, et pojad jäävad ellu küll,» rääkis Eesti Loomakaitse Seltsi meediajuht Annika Lepp. «Liiati soovitakse hoiupaigast võtta ennekõike just nooremaid kasse või kassipoegi.»

Avalduses ametiasutustele toovad loomi abistavad organisatsioonid välja, et liiga suur arv kasse haigestub Loomade Hoiupaigas viibimise ajal ja varjupaigas hukatakse loomi, eelkõige kasse, enne kui nende omanik või soovi avaldanud uus omanik loomale järele jõuab. Samuti hoitakse Loomade Hoiupaigas suurt hulka loomi stressirohketes ning haigusi tekitavates tingimustes ilma vajaliku veterinaarabita. Loomade Hoiupaik on allakirjutanute väitel keeldunud ka koostööst loomi abistavate vabatahtlike organisatsioonidega.

Allakirjutanud leiavad, et kultuursem lähenemine hulkuvate loomade probleemile on võimalik ja teostatav ka väiksemate rahaliste vahendite korral, vaja on vaid tahtmist ja pealehakkamist ning soovi säästa loomi põhjendamatutest kannatustest ja hukkamistest. Allakirjutanud organisatsioonid kinnitavad, et on endiselt valmis pakkuma oma abi ja koostööd loomadele hoiu- ja päriskodude leidmisel.

«Alles 22. novembril oli koosolek, kus osalesid Veterinaar- ja Toiduameti, Eesti Loomakaitse Seltsi, MTÜ Kasside Turvakodu, Tallinna Loomade Hoiupaiga ja Västriku loomakliiniku esindajad, hoiupaiga juhatusega on üritatud läbi rääkida. See situatsioon on aastaid kestnud ja koostööst keeldutakse,» nendib Lepp.

MTÜ Loomade Hoiupaiga juhataja Larissa Kozõreva teatab Po0stimehe telefonikõnele vastates, et ei kommenteeri enam midagi, sest ta on selles küsimuses juba sõna võtnud ning kõige selle taga on teiste loomi abistavate organisatsioonide kius hoiupaiga vastu. «Meil on kõik korras, kõik on okei,» lõpetab ta kõne.

«Meie hinnangul pole kõik okei,» jääb aga Annika Lepp resoluuteks. «Arvatavasti on vead ja probleemid tingitud asjaolust, et neil on liiga palju loomi, neil käib kõik see üle jõu,» oletab Lepp, nentides, et Eestis on koduta loomade, eeskätt kasside arvukus ka kohutavalt suur. «Tuleks teha koostööd, laiem teavitus- ja ennetustööd,» kutsub Lepp üles.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles