/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
«Mina oma allkirjaga ei kinnita valelikku määrust tõkendi tühistamiseks, nagu «oleks alus ära langenud» või muud väljamõeldud ja sisult valed põhjused. Kannatanute küsimuste peale ei kavatse ma valetada, et ei olnud vahistamiseks alust, küsimuste korral vastan ausalt – justiitsministeerium jättis tagamata kohtade arvu ja prokuratuur institutsioonina on poliitiline ja ministeeriumist sõltuv asutus.»
Nii otsekoheselt kirjutas 3. oktoobril oma ülemusele saadetud e-kirjas üks Põhja ringkonnaprokuratuuri tuntud süüdistaja. Samal päeval jõudis see kiri täies pikkuses prokuratuuri siselisti.
Järgnenud lumepalli efekt oli ennekuulmatu. Kümned prokurörid võtsid siselistis avalikult sõna ja kritiseerisid justiitssüsteemi korraldusi ning prokuratuuris tulemustasude maksmisel kehtivat tuima punktisüsteemi.
Postimehe ja ERRi telesaate «Pealtnägija» valduses on selle otsekohese kirjavahetuse sisu. Et need olid mõeldud lugemiseks asutuse siseringile, jätame nende autorid avalikustamata. Küll avaldame valiku kirjade sisust. See on esimene kord, mil avalikkus saab aimu prokuratuuris valitsevatest tegelikest meeleoludest.
Nii-öelda tormi veeklaasis põhjustasid tegelikult kriminaalkurjategijatest vangid. Mitmed neist võitsid Euroopa Inimõiguste Kohtus Eesti riiki kaevates, et neil on vanglas liialt vähe elupinda.
Eestis tuleb ühe kinnipeetava kohta umbes 2,5 ruutmeetrit elupinda. Euronorm on poole ruutmeetri võrra suurem. Et vangidele mõisteti kompensatsiooniks tuhandeid eurosid, otsustas justiitsministeerium, et taoline olukord peab 2014. aastaks muutuma.
Selleks oli vaja kinnipeetavate arvu vanglates umbes saja inimese võrra vähendada (etteruttavalt – see number on praeguseks juba saavutatud). Kõige efektiivsem moodus oli siin eeluurimise ajal vanglas viibivate inimeste arvu vähendamine läbi prokuratuuri käte.
Nii anti ringkonnaprokuratuuridele oktoobri alguses ette piirarvud – kes, kui palju kinnipeetavaid aresti alt vabaks peab laskma. Eelistus pidi olema kergemate varavastaste ja vähemtähtsate narkokurjategijate vabastamine.
«Mäss» Põhja ringkonnaprokuratuuris puhkeski peale seda, kui osakondadesse jõudis detailne info, kui palju keegi peab kinnipeetavaid vabastama. Näiteid: narko ja raskete kuritegude osakond kuus, alaealiste osakond kaks, üldkuritegude osakonnad kuus inimest. Kokku tegi see 18 kinnipeetavat.
Juhiseid, millega tõenäoliste kurjategijate vabastamist põhjendada, samas prokuröridele ei antud. Nii puhkeski Tallinna prokuröride seas justiitsministeeriumi ja riigiprokuratuuri aadressil suurem pahameeletorm.
Kas sõltumatu prokuratuur ongi muutunud justiitsministeeriumi osakonnaks, mis asub kriitikata täitma poliitiliselt olulisi seisuskohti?
Miks ei ehitata superministeeriumi asemel hoopis Tallinna vanglat, sest vahistatute probleem on aastaid teada?
Miks kannab prokuratuuri üldkogu nõukogude ajast tuttavat mainet ja kas poleks õigem taasasutada peaprokurörist sõltumatu Prokuröride Ühing?
Need olid vaid ühed arvukatest küsimustest, mis aastatega kogunenud paha auru lõpuks välja lasid.
Detailsemalt prokuröride avaldatud pahameelest loe homsest Postimehe paberlehest.