Vabaduse väljaku lõunakülg saab lõpetuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EPP ALATALU
Arhitekt Henno Sillaste projekteeris Vabaduse väljaku nurgale ilmselt viimase väljakuäärse maja - büroo- ja ärihoone. Nüüd on väljakul raamid, Toompea-poolne külg jääb panteonile avatuks, loodab ta ise.
Sillaste arvates peaksid mõned haljasalad kesklinna jääma, linna terviklikkuse huvides on vaja siiski tänavaäärsed tühjad kohad täis ehitada. Sillaste arvates on Tatari tänava nurgale büroo ehitamine linna näole hea, nagu mõjub hästi ka linnavalitsuse hoone kõrvale ehitatud pangamaja.
Henno Sillaste teab, et Tatari tänava ja Pärnu maantee vahele oli ka 1930ndatel aastatel plaanis ehitada büroohoone. Ehituse algus viibis, sest president Päts tahtis, et Palace ja uus büroohoone esindusliku Vabaduse väljaku kava teostumiseks kõrge kaarega ühendataks. Tatari tänava krundi omanikud olid nõus kaare ehitama, Palacei omanikud mitte.
«Tõsiselt tuleks vaielda vastu Toompea jalami kinniehitamise soovidele, meie Vabaduse väljak ongi seepärast fantastiline, et selle üks külg on avatud tsitadelli poole,» rääkis Sillaste.
Henno Sillastel oli küll Tatari tänava puudest kahju, kuid kaks neist olid väga haiged ja teiste puude hingede käest palus ta andestust.
Rohkem kui kõrgus võib ohustada vanalinna uus keskus, mis on edukam ja ligitõmbvam kui vanalinn. Sillaste sõnul ei tohi vanalinna servale ehitada uusi viruhotelle, ei kõrguse ega läheduse pärast.
Vabaduse väljakule ehitatavate majade kõrguse piir on linnavalitsuse hoone kõrgus. Kuigi 1930ndatel plaaniti Vabaduse väljakule ka 13-korruselisi hooneid, arvab Henno Sillaste, et kunagi plaanitu ei tähenda tingimata head ning tegemata jäänu ei tähenda ka, et ta paha oleks olnud. «Hakkame sellest üle saama, et kõik enne sõda plaanitu oli hea ja tuleb täita ja ka sellest, et kõik Ameerikast pärinev on hea ja tuleb üle võtta,» rääkis Torontos töötav eestlasest arhitekt. Oluline on, et tänavad oleks inimeste jaoks, et näiteks kojamees hoolitseks ja vastutaks ka poole tänava eest. «Maja kasutamise õigus või omanditunne peaks nihkuma keset tänavat, et inimestel ei oleks ükskõik, mis tänaval toimub,» arvas Sillaste.
Eks igal kohal ja igal ajastul on oma materjal, rääkis Henno Sillaste, kelle projekteeritud hoone esiküljel kasutatakse klaasi ja alumiiniumi ja Tatari tänava äärne külg on graniidist. Kõik sõltub sellest, mida saab materjaliga teha. Eesti paekivist ei oleks saanud teha prantsuse gootikat ja pilvelõhkujaid ei oleks saanud teha kivist, rääkis Sillaste.
Kui klaaspind ei ole pealetükkiv, harjume selle kiiresti, arvas tulevase maja kohta arhitekt Henno Sillaste, kes proovib oma maja fassaadil peegeldada olemasolevat, vana Vabaduse väljakut.