Eesti Arhitektide Liidu juhi Peeter Pere sõnul on Kunstiakadeemiakolimine Tallinnas Kotzebue tänav 1/Põhja pst 7 asuvasse ajaloolisesse vabrikuhoonesse olemasolevatest varuvariantidest kõige parem ning hoone ise arhitekuurselt väga huvitav.
Arhitektide Liidu juht: EKA kolimine Kalamajja on varuvariantidest parim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See pole unikaalne ja hiljutine mõte, kohavalikute seas on ta olnud väga pikalt. Koht on väiksem, olemasolev maja seab omad piirangud. Nüüd peab EKA oma vajadused üle vaatama, sest pinda on seal ikka oluliselt vähem,» sõnas Pere. «Kuid see on arhitektuurselt väga põnev tootmishoone ja Kalamaja on noorte inimestega täidetud, aktiivselt arenev piirkond, lähedal merele, kultuurikatlale ja kesklinnale,» loetles ta EKA uue asukoha eeliseid.
«Niisugustel hoonetel on loomingulisele inimesele ajalooline miljöö inspireerivam, kesklinn ongi natuke liiga ilus ja sile. Piirkonnal on suur on arengupotentsiaal, sinna on tulemas kaubanduskeskused, büroohooned, mille lähedusse hoone jääb,» rääkis Pere.
«Täiesti võimalik, et sellest saab tulevane Kalamaja keskus, samuti ei pea linnal olema mitte ainult üks keskus, vaid mitu, nagu on paljudes suurlinnas,» rääkis ta, viidates ka Kunstiakadeemia vilistlase Maie Raua lõputööle. Raud lõi oma diplomitöös visiooni Kalamaja keskusest – selleks oleksid Balti jaama ümbrusese kerkivad Kalamaja uued hooned, mida seoks vanalinnaga pargiala.
Pere tuletas ka meelde, et kunagi kaaluti EKA asukohana ka sealsamas lähedal asuvat Patarei vanglat, kuid hiljem koha ajalugu arvestades sellest loobuti.