Üha enam linnriigi sarnaseks muutuv Eesti vajab maksupoliitikat, mis soosiks keskusest kaugemaid piirkondi, tõdes tänasel Tallinna visioonikonverentsil linnavolikogu esimees Toomas Vitsut.
Vitsut soovitab tallinlastele kõrgemaid makse
11. september 2013, 18:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Maksumäärasid tuleks muuta nii, et need erineksid piirkonniti: mida kaugemale Tallinnast, seda madalamad maksud,» ütles Vitsut. «Šveitsis näiteks liiguvad inimesed linnast välja ja kantonid või asulad võistlevad maksude alusel uute elanike pärast. Niisugune astmeline maksupoliitika on vilja kandnud sedavõrd, et OECD soovitab Šveitsi kogemustest õppida.»
Linnajuht möönis samas, et Tallinn võib regionaalse maksustamise läbi küll maksutulu kaotada, ent lõppkokkuvõttes tooks see kasu tervele Eestile ja Tallinn täidaks jätkuvalt oma rolli omavalitsuste eestkõnelejana. Lähtudes sellest rollist ja Tallinna kasvavast osakaalust Eestis, otsustas ka Tallinna visiooninõukoda pealkirjastada tänavuse, järjekorras üheteistkümnenda Tallinna visioonikonverentsi «Linnriik Tallinn?».
Konverentsi moderaator Ignar Fjuk märkis, et rändeprotsessid ja riiklikud poliitikad toimivad murettekitaval määral Tallinna positsiooni tugevnemise ja ülejäänud Eesti nõrgenemise suunas. Lisaks on Eestis kujunenud arengut pärssiv vastasseis pealinna ja riigivõimu vahel.
«Loomulikult on vastasseisul omad tagajärjed: tegemata on jäänud hulk investeeringuid, realiseerimata projekte ja seetõttu loomata uusi töökohti. Terve Eesti on kaotanud nii raha kui inimesi võõrsile lahkujate näol. Neile on Tallinn värav, kuid vähemalt osale eestimaalastele ka püünis, sest siin leitakse nii tööd kui ka elupaiku. Praegu käib ainuüksi Harjumaalt pealinna tööle ligikaudu 35 000 inimest. Kogu seda protsessi on saatnud lõhe suurenemine teiste Eesti piirkondadega sissetulekutes ja pakutavates teenustes. Tallinna võimekus erineb üha rohkem kaugemate piirkondade omast, sest pealinna ahistamiseks välja mõeldud riiklikud otsused on kokkuvõttes laostanud hoopis väiksemaid omavalitsusi. Kirjeldatud protsess üksnes kiirendab Eesti liikumist linnriigi kursil ja võib näida fataalsena, kuid väljapääs on tegelikult olemas. Alustada tuleks kestva ja jäiga vastasseisu lõpetamisest Tallinna linna ja keskvalitsuse vahel,» rääkis Vitsut.
Konverentsil rääkis Turu Ülikooli geograafiaprofessor Jussi Jauhiainen linnaregioonide arengust siin- ja sealpool merd ning regionaalplaneerimise ajatundja Garri Raagma Tartu Ülikoolist kestliku ruumiarengu võimalikkusest linnriigistuvas Eestis. Eesti Arengufondi eksjuhi, ettevõtja Ott Pärna ettekanne keskendus Tallinna kui Läänemere piirkonna ärikeskuse väljavaadetele.
Järjekorras 11. Tallinna visioonikonverentsil toimus ka kogumiku «Hea linn» esmaesitlus. Koostaja Ester Šanki sõnul on raamatusse kogutud Tallinna visiooninõukoja liikmete värsked mõtted parema linna loomiseks, aga samuti kokkuvõtted mitmest uuringust ja kümnelt varasemalt visioonikonverentsilt sõelale jäänud head ideed. Viimased on jäädvustatud ka kaante vahele lisatud DVD-le.
Tallinna visiooninõukoda tegutseb aastast 2006 ning sinna kuuluvad Hardo Aasmäe, Ignar Fjuk, Mati Heidmets, Jüri Kaljuvee, Sulev Mäeltsemees, Tiina Mägi, Mart Saarma, Erik Terk, Rein Veidemann ja Toomas Vitsut.