Pealinna ümbruse uusasumitesse kolivad keskmisest jõukamad inimesed, kes pendeldavad iga päev Tallinnas asuva töökoha vahel. Põllule kerkinud elurajoonides pole aga koole, kauplusi ja ühistransporti ning autota elanikud jäävad isolatsiooni.
Pealinn valgub lähivaldadesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli geograafiainstituudi uuringust selgus, et Tallinna mõjuala ehk Harju- ja Raplamaa uusasumites elavad majanduslikult edukad keskealised inimesed. Nad on Tallinna kesklinnaga töökoha, kooli ja teeninduse kaudu tihedalt seotud ning sõidavad päevas maha 4060 kilomeetrit.
Tallinna uusasumi elaniku ökoloogilise jalajälje suurus on 1,9 tinghektarit aastas, mis on ühes suurusjärgus berliinlase jalajäljega ja poole väiksem kui Ameerika eeslinlasel.
Ökoloogiline jalajälg mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist ning kujutab endast nende vajaduste rahuldamiseks kasutatava territooriumi suurust. Riigi elanike ökoloogiline jalajälg ei tohiks olla suurem selle riigi pindalast.
Pealesunnitud autosõit
Uuringust nähtub, et 90 protsenti sõitudest tehakse autoga, mis suurendab oluliselt ökoloogilist jalajälge. Geograafiainstituudi vanemteadur Rein Ahas leidis uuringut kommenteerides, et autota inimesed on sellises elukohas ka sotsiaalses mõttes isolatsioonis.
«Nad ei pääse liikuma, nad ei saa olla võrdsed ühiskonnaliikmed. Bussid käivad seal kehvasti või üldse mitte ja nii ongi elanikust saanud autosõltlane,» lisas Ahas.
Lisaks autostumisele mõjutas ökoloogilise jalajälje suurust madal energiaefektiivsus ehk kasutatav kütus, soojustus- ja ehitusmaterjalid jne. «Uusasumites kasutatud ehitusmaterjalid on äärmiselt kõrge energiasisaldusega, neis on palju plastikut,» selgitas Ahas.
Tema sõnul võimaldab inimeste igapäevaste liikumiste tundmine linna paremini planeerida: arendada infrastruktuuri ja transpordivõrku ning lähendada erinevaid teenuseid.
«Elamise laialivalgumine on asi, millega tuleb aktiivselt tegeleda,» ütles Ahas. «Kindlasti tuleb ette planeerida uute elurajoonide asukohti. Praegu paneb arendaja kaikad vabasse maatükki ja vald legaliseerib asja tagantjärele. Tegelikult peaks omavalitsus ütlema, kuhu ja millised elamud tulevad ja kuhu mitte.»
Ahas pidas sama oluliseks ka uusasumite juures transpordivõrgu ja koolide arendamist. Uuringu põhjal on olukord parem nendes elurajoonides, mis on rajatud olemasolevate ja vanade asulate naabrusesse. «Reeglina on seal olemas oma külakeskus, pood, kool ja lasteaed, sageli ka raudtee ja bussiühendus,» selgitas Ahas. «Spontaanselt põllumaale tekkinud asumites on tõsiseid probleeme.»
Tallinna linnaplaneerimise ameti osakonnajuhataja Martti Preem ütles, et uuringu senised aruanded kajastavad eelkõige olukorra kirjeldust, andes uusasumite elanike sotsiaaldemograafilise profiili ja nende liikumistavade ning infrastruktuuri ja Tallinna kesklinna kasutamise kirjeldused. «Vastastikuste seoste kirjeldamine ja põhjuste väljaselgitamine seisab alles ees,» ütles Preem.
Kolmandik lahkunud
Preemi andmetel on pärast 1991. aastat uusasumitesse kolinud ligi 17 000 elanikku, kuid Tallinna lähiümbruses ja satelliitasulates elab inimesi oluliselt rohkem. «Kui aga arvestada, et keskmisest oluliselt kõrgema sissetulekuga elanikke võiks Tallinnas olla pea
50 000, siis neist kolmandiku lahkumine mõjutab linna eelarvet oluliselt,» nentis ta.
Uusasumite elamutest on 85 protsenti üksik- või ridaelamud, kuid Preemi sõnul oleks ka Tallinnas põhimõtteliselt ruumi selliste väikeelamu kvartalite rajamiseks.
«Kahjuks on kinnisvaraarendajad huvitatud maksimaalsest ja kiirest kasumist, mida toob neile võimalikult suure korterite arvu pakkimine mingile territooriumile,» ütles ta. «See suunabki jõukamad ja ettevõtlikumad perekonnad linnast välja.»
Valglinnastumine kiireneb
Tartu Ülikooli geograafiainstituut küsitles Tallinna linnaregiooni uusasumite ja seal elavate inimeste ruumilise käitumise uuringus 600 elanikku. Mobiilpositsioneerimise abil salvestati ligi 300 inimese kaheksa päeva teekond.
Pärast 1991. aastat on Tallinna tagamaale rajatud 171 uusasumit 3421 elamuga, millest 89 protsenti on ühepereelamud. Kokku elab vaadeldud uusasumites üle 17 500 inimese. Eeslinlase keskmine päevateekond küündis 70 kilomeetrini, puhkepäeviti ollakse paiksemad.
Kesklinnas käib põhiline tegevus tööpäeviti, transiitpiirkondades on liikumine päevade lõikes ühtlasem. Päevateekonna pikkust mõjutavad kõige tugevamalt sugu ja tegevusala, aga ka vanus. Põhiliselt Tallinna piires asuvas töökohas viibiti keskmiselt kuus tundi päevas. Allikas: Tartu Ülikooli geograafiainstituut