Täna allkirjastasid Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik ajaloolise veetorni võõrandamise lepingu.
Tehnikaülikool sai Tõnismäe veetorni endale
4. september 2013, 18:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eks meil on ju natuke kahju ka sellest loobuda, aga kuna teame, et Tehnikaülikool on väärikas ja hea uus omanik, kes on lubanud torni korda teha ja linlastele osaliselt avada, siis on süda kergem,» ütles Savisaar.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse ja miljööalade osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on Tõnismäe veetorn ehitatud 1882. aastal. «See on üks kõige vanemaid ja paremini säilinud veetorne Tallinnas. Tema eesmärk ja sellele vastav kõrgus 33,8 meetrit oli varustada veega Toompead. Kuni selle ajani veeti Toompeale vett hobustega. Toompeal olid tol ajal ka kaevud, kuid sealne kaevuvesi ei kõlvanud juua, sest selle lubjasisaldus oli liiga kõrge,» rääkis Dubovik.
Pärast veetorni valmimist hakkaski kogu Tõnismäe kant arenema ja sinna uued ehitised kerkima. «Tõnismäe veetorn töötas veel 1980. aastate alguses. Nii et praktiliselt sada aastat oli ta töökorras,» nentis Dubovik.
Veetorn on mälestisena riikliku kaitse all ja see seab uuele omanikule mõningad piirangud. Duboviku sõnul peab alles jääma torni tipus asuv veepaak, küll aga tohib lammutada betoonist vahelaed. «Need valati 1990. aastatel ja ilmselt ilma igasuguse projektita. Igatahes pole me seda projekti leida suutnud,» ütles Dubovik.
TTÜ rektori Andres Keevalliku sõnul saab tornis välja ehitada neli korrust. «Torniga on kokku ehitatud meie Tallinna Kolledži hoone, kus me sel aastal avasime arhitektuuri ja urbanistika õppekava, mille tudengeid on üle 50 ja neid saab veel rohkem olema.
Torni ülemised kaks korrust me ehitame välja arhitektuuri ja urbanistika laboriteks ja töökohtadeks tudengitele. Aga esimene ja võib-olla ka teine korrus jäävad laiemasse kasutusse. Siin saab korraldada näiteks näitusi ja seda saab teha TTÜ muuseum, samuti on võimalik teha midagi koos linnaga,» ütles Keevallik.
Ta lisas, et arhitektuuritudengid juba planeerivadki veetorni tulevikku ning see on nendele huvitav väljakutse. «Eks vaatame, millise projekti juurde me lõpuks jääme. Siis selguvad ka hinnad ja on näha, kas tuleb ehitada samm-sammult või saab kõik ühekorraga valmis teha,» lausus rektor.