Tallinna Vabaduse väljaku viimase arendusetapi sisse juhatanud arheoloogilised eeluuringud on lõppenud, tööde käigus leiti 17. sajandist pärinevad ajaloolised kindlusemüürid, samuti leiti pinnasest naftasaadusi, täpsemalt autokütust.
Vabaduse väljaku arenduse väljakaevamised jõudsid lõpule
18. juuli 2013, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väljakaevamistöid juhatanud arheoloog Ragnar Nurk ütles, et kaevamiste eesmärk oli täpsustada 17. sajandi lõpus rajatud kindlustuste müüride paiknemist ja kõrgusmärke Kaarli puiestee ja Toompea tänava nurgal paikneval haljasalal.
«Kaevasime kolm arheoloogilist proovišurfi, et täpsustada ajaloolistel plaanidel kujutatud kindlusemüüride asukohta ja säilivust. Kaevasime välja Wismari raveliini ühe nurga ja vallikraavi väliskalda tugimüüri ehk kontreskarpmüüri kahes kohas. Need asusidki enam-vähem seal, kus ajaloolised plaanid ette nägid, kuid raskeks tegi töö asjaolu, et hiljem oli neile peale toodud kohati mitu meetrit täitepinnast,» ütles Nurk.
«Wismari raveliini nurga välispind oli laotud tahutud paekividest. Täiskõrguses me seda välja ei kaevanud, kuid eeldatavalt on see müür umbes seitsme meetri kõrgune. Raveliinimüüri alumises osas kulgevad ühed veel seni külastajatele avamata kindlustuste perioodist pärinevad maa-alused käigud. Ingeri bastioni ja Wismari raveliini kontreskarpmüür oli algselt 4-5 meetri kõrgune, kuid kaevamiste käigus selgus, et seda on 19. sajandi teisel poolel, tõenäoliselt pärast Krimmi sõda, kui Tallinn kindlusena likvideeriti, paari meetri võrra madalamaks lammutatud,» rääkis arheoloog.
Müür on orienteeruvalt pooleteise meetri paksune, säilinud on teda krundi kohal umbes 2-3,5 meetri kõrguses ning müüri üks külg on laotud efektse kaldpinnana. Ajaloolistes müürides kasutatud paekivi detailsemad uuringud viib läbi Eesti selle valdkonna parim ekspert professor Rein Einasto, kes nõustab ka, millist kivi kasutada müüride võimalikul edaspidisel korrastamisel.
Arheoloog lisas, et peale müüride esemeleide, mis pakuksid arheoloogilist huvi, kaevamiste käigus üldiselt välja ei tulnud. «Suure osa sellest kinnistust moodustab endine vallikraav, seega sealt polegi väga ajaloolisi esemeid leida. Mõned leiud olid, kuid need pärinevad alles ajast, kui vallikraav 19. sajandil täideti või veel hilisemast ajast,» märkis Nurk.
Arendaja Compakt Kinnisvara juhatuse liikme Martin Lemberi sõnul tuleb vanalinna piirkonnas arheoloogilisi kaevamistöid läbi viies valmis olla kõigeks. „Tänu spetsialistide kiiduväärt eeltööle olid leiud ootuspärased ning prognoositud asukohtades. Leitud ajaloolised müürid on plaanis säilitada ning otsime võimalusi, kuidas neid pärast ehitustööde valmimist ka linlastele uudistamiseks kõige paremini eksponeerida,» rääkis Lember.
«Mida me aga ei oodanud leida, on naftasaadused, täpsemalt autokütuse reostus pinnases, nagu proovid näitavad. Arhiividokumentidest selgitasime välja, et 1930ndatel aastatel oli Kaarli puiesteele tõepoolest tankla rajatud. Püüame praegu kaardistada kütusereostuse mahtu ning uurime võimalusi selle keskkonnasäästlikuks likvideerimiseks,» lisas ta.
Väljakaevamised on osa Vabaduse väljaku uue arendusetapi detailplaneeringu protsessist, mis omakorda aitab sammukese lähemale Vabaduse väljaku terviklikule väljaehitamisele tulevikus. Eeleskiis näeb ette Kaarli puiestee ja Toompea tänava nurgale maa-aluse hoonekompleksi rajamist, kuhu saab rajada galeriid, kohvikud, avatud suhtlemisruumid, disaini- ja käsitööateljeed ja müügipinnad.
Projekti arendaja on 2004. aastal asutatud arendusettevõte Compakt Kinnisvara, mis kuulub Saaremaa juurtega kontserni «Tuule Grupp». Arhitektuurilahenduse autorid on Alver Arhitektid, Tiit Trummal ja Veljo Kaasik.