Uus piirivalvejuht: võtame Miiduranna juhtumit õppetunnina

Pühapäeva õhtul sattus Miiduranna sadama juures merehätta kaater koos kolme inimesega pardal. Appi kutsuti piirivalve, kes kaatri omaniku sõnul ei teinud midagi selleks, et muulikivide otsa triivinud ja seal hävinud alust päästa.

PPA sai teate hätta sattunud kaatrist kell 18.55 ning piirivalve jõudis sündmuskohale ca 10 minutit hiljem. Kella 19.35 ajal ehk pool tundi hiljem triivis kaater Miiduranna sadama kaldakividesse, kuna aluse ankur ei pidanud suurtele lainetele vastu. Kaatril olnud kolm inimest pääsesid maale kell 19.37.

Politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakonna juht Rando Kruusmaa, piirivalvurite tegevust Miiduranna sadama juures on palju kritiseeritud. Kas Teie hinnangul käitus piirivalve õigesti?

Oluline on mõista, et inimeste elu ega turvalisus ei olnud selle poole tunni jooksul kordagi ohus – piirivalvekaater oli pidevalt nende juures ning valmis inimeste päästmiseks.

Antud piirivalvekaater ei ole ehitatud teiste aluste pukseerimiseks ning tolle päeva ilmastikuolusid arvestades otsustati, et tegemist oleks liigse riskiga. JRCC Tallinn (merevalvekeskus) kutsus pukseerimiseks kohale vabatahtlikud merepäästjad, kel aga võttis kohalejõudmine aega, kuna tol õhtul oli Tallinna lahel neli järjestikust merepäästejuhtumit.

Mida oleks võinud teha teisiti, et säästa inimeste vara?

Tagantjärele olukorda analüüsides võib öelda, et merevalvekeskus oleks saanud kaatri kiirema pukseerimise huvides anda eetrisse hädaabiteate, kuid sel hetkel lähtuti teadmisest, et inimeste elu ei ole ohus ning ei nähtud ette, et ankur ei suuda hätta sattunud kaatrit kinni hoida.

Politsei ja piirivalve seaduses on kirjas, et merepäästetöö on otsingu- ja päästetöö tegemine sise- ja territoriaalmeres /.../ ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, laeva, lennuki või muu sõiduki otsinguks ja päästmiseks. Tähendab, et päästa tuleks ka laev. Kui oli näha, et kaater triivib muulikivide otsa, siis miks mitte midagi ette ei võetud?

PPA esmane prioriteet on inimeste päästmine. Kuigi mõistame, et merel hätta sattunud kaatril abi ootamine on kindlasti ebamugav ka olukorras, kus on ohus ainult vara mitte inimeste enda turvalisus, ei suudetud antud juhul ette näha, et ankur ei pea vastu ning alus nii kiiresti kaldale triivib. On väga kahetsusväärne, et inimeste vara selle tõttu kannatada sai ning võtame kindlasti antud juhtumit õppetunnina.

Kas Teie oleksite nende piirivalvurite asemel samamoodi teinud?

Praegu siin kuival maal seistes ei saa ma end kuidagi panna sellesse hetke ja olukorda, kus mu kolleegid need otsused pidid vastu võtma. Merel peab igal kaatri juhil olema võimalus otsustada, mis on ilmaolusid ja kõiki asjaolusid arvestades kõige õigem lahendus. Tagantjärele tarkusest teame, kui kiiresti hätta sattunud kaater lõpuks kividele triivis, kuid sel hetkel seda kahjuks ette ei nähtud.

Kui selle piirivalvekaatriga ei saanud pukseerida, siis miks on PPA-l sellised kaatrid, millega abi osutada ei saa?

Inimelude päästmiseks, mida nendega saab teha ja kogu aeg tehaksegi, ning piiri valvamiseks.

Ilmselt toimetasid piirivalvurid vastavalt neile antud juhistele ning jätsid kaatri pukseerimata. Kas selle juhtumi taustal tuleks Teie hinnangul merepääste juhised üle vaadata?

Sel nädalal tulevad kokku kõik antud juhtumi lahendamisega seotud osapooled (merevalvekeskus, Põhja prefektuuri piirivalvebüroo, Tallinna kordon) ning siseministeerium, et analüüsida põhjalikumalt, kuidas peaksime muutma sellistele sündmustele reageerimist tulevikus, et teha kõik võimalik lisaks inimeste päästmisele ka nende vara kaitsmiseks.