Volikogu vaatab linna valmimist käed rüpes

Tuuli Koch
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Ühe partei võim pealinnas tähendab, et kõik planeerimisvaldkonda puudutavad algatused pärinevad Tallinna linnavalitsuselt, tõdeb Erki Vest oma magistritöös.

Pärast viimaseid kohalike omavalitsuste valimisi 2009. aastal paluti Erik Vestil esindada pealinna volikogu rahanduskomisjonis eksperdina Tallinna Vabaühenduste Võrgustikku. Paari komisjoni kuulutud aasta järel tekkis tal mõte kirjutada Tallinna Ülikoolis magistritöö sellest, kui palju või kas üldse süvenevad Tallinna volikogu liikmed rahva esindusvõimuna otsustesse, mis muudavad linnapilti.

Rahanduskomisjon on linnavolikogu tähtsaim komisjon ning enamiku volikogus arutelule tulevate eelnõude juhtivkomisjon. Vest pidi tihti olema tunnistajaks, kuidas poliitiline ärategemine lämmatas häid ideid, kuidas kriitilised arvamused ja sõbralikud hoiatused tekkida võivate probleemide kohta kõlasid kurtidele kõrvadele.

Parteidistsipliinist puutumatuna oli tal võimalus olla otsuste langetamisel erapooletul seisukohal. See omakorda aitas luua häid kontakte nii koalitsiooni kui opositsiooni kuuluvate volikogu liikmetega. Siiski oli Vesti jaoks üllatav, et magistritöö tarbeks intervjueeritud Keskerakonna saadikud, ainuvõimu valdajad, rääkisid vägagi lahtiste kaartidega, vassimata.

Linnaruumi planeerimisega on Vest vabast tahtest ja tööväliselt seotud olnud alates 2006. aastast. 2007. aasta kevadel asutas ta koos sõpradega Pirita linnaosas Mähe Seltsi, et üheskoos teiste asumi elanikega seista vastu kinnisvaraarendajate soovile rajada korter­elamurajoon Pirita Kloostrimetsa metsaalale. Planeerimis-, ehitus- ja keskkonnaseadustega tutvumine ning kümnetel linnaruumi planeerimist ja konkreetseid planeeringuid puudutavatel aruteludel osalemine andsid talle rohkelt tasuta õppetunde, mõistmaks, milline roll on ühel või teisel instantsil planeerimisprotsessis.

Kokku tegi Vest oma magistritöö jaoks 13 intervjuud – kaheksa Tallinna volikogu liikmetega (igast fraktsioonist kaks) ja lisaks viie eksperdiga, kelleks olid Jüri Lass (planeerimisseaduse autor, MTÜ Merivälja Aedlinna Selts), Teele Pehk (MTÜ Telliskivi Selts), Jaak Vihmand (volikogu endine liige, Keskerakond), Arvo Uukkivi (volikogu endine liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Pirita linnaosa halduskogu liige) ja Endrik Mänd (Tallinna linna peaarhitekt).

Keskeltläbi kehtestatakse Tallinnas igal aastal 80–100 detailplaneeringut, millest umbes 30 protsenti tuleb otsustada volikogus. Ühel volikogu istungil kehtestatakse keskmiselt üks-kaks detailplaneeringut. Olgugi et Tallinna volikogule on seaduse järgi antud kõik võimalused ehitusmäärust muutes detailplaneeringute koostamist kiirendada, efektiivsemaks ja ka läbipaistvaks muuta, on rahva esinduskogu talle pandud ülesannete täitmisest teadlikult distantseerunud, tõdeb Vest oma magistritöös, mida ta kaitses edukalt täpselt aasta eest. Postimees tutvustab töö tulemusi ja intervjueeritavate arvamusi.

Kontroll on napp

Volikogu liikmete erakondlik kuuluvus, valdkondliku pädevuse puudumine, ehmatav ükskõiksus linnaruumis asetleidva suhtes ning isiklikud väärtushinnangud seavad piirid linnavalitsuse tegevuste üle järelevalvajaks olemisele. Aastast 2005 on linnavõim Tallinnas kuulunud järjepidevalt ühele erakonnale, mis on endaga kaasa toonud linnavalitsemismeetodite stagneerumise.

Linnavalitsuse jäik juhtimismaneer ei luba linnaplaneerimise ametis võtta kasutusele innovaatilisi lahendusi, mis aitaksid kaasa nüüdisaegse linnaruumi kujundamisele ja täisväärtusliku elukeskkonna loomisele. Kuivõrd praegu linnas võimul oleval erakonnal on ka volikogus selge enamus ja volikogu ainupädevuses on otsustada, milliseks kujuneb linnavalitsuse koosseis, siis vastastikusele usaldusele ning koalitsioonipartei liikmetest volikogu enamusele tuginedes on Tallinnas tekkinud olukord, kus heakskiidu saavad kõik linnavalitsuse ja volikogu koalitsioonierakonna algatatud eelnõud. Samas pälvivad opositsioonis olevate erakondade arvamused ja ideed tähelepanu väga harva ja nendelgi juhtudel linnavalitsuse seisukohalt vähem tähtsates küsimustes.

• /…/ ma tahaks väga loota, et need, kes on endale saanud ülesande teha valmis planeering, ehk siis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti inimesed, on ausad ja siirad, kes teevad oma tööd professionaalselt ja ausalt.

• Volikogul ei ole erilist mõju detailplaneeringute osas /…/ Ja kui dokument tuleb volikokku, on see niivõrd läbi hekseldatud, nii täpselt paika pandud, et volikogu seda enam muuta ei saa. Ma ei mäleta, et oleks ühtegi detailplaneeringut volikogus muudetud.

Volikogu huvipuudust muuta kehtivat planeerimisprotsessi selgitab fakt, et volikogu ise ei ole kahe viimase koosseisu ajal algatanud ühtegi planeerimisvaldkonnaga seonduvat eelnõu või määrust.

• Mulle ei meenu küll ühtegi planeerimist puudutavat eelnõu, mis oleks algatatud volikogu poolt. Täna tulevad kõik algatused linnavalitsusest.

• Harilikult valmistab materjalid ette linnavalitsus. Aga nii-öelda ülesanne antakse läbi volikogu. Materjalid tulevad volikokku läbi linnavalitsuse, et saada justkui ülesanne, et need asjad tuleb ära teha.

Täitev- ja esindusvõimu funktsioonide segunemine vähendab esindusvõimu usaldatavust linnakodanike seas. Protsessis osalejana otsustusõigusest loobumine ja kontrolli vähenemine linnavalitsuse tegevuste üle loob soodsa pinnase korruptsioonile.

Planeeringuid puudutavad arutelud volikogus on selgelt passiivse iseloomuga, kuna volikogu opositsioon tunneb end jõuetuna midagi muutma ja koalitsioon usaldab linnavalitsust vankumatult.

• Praegu ei ole kellelgi huvi selle asjaga tegeleda. See on aja raiskamine. Sa võid küll käia ja uurida, kuid see ei anna midagi suurt.

• /…/ nagu paljude teemade puhul, on ka linnaplaneerimises läinud otsustamine «tagatubadesse» ja volikogus on järjest vähem arutamist.

Andmete analüüs näitab, et hoolimata valdavast seisukohast, et linnaruumi planeerimist puudutavad teemad on volinike jaoks tähtsad, ei näe nad võimalust planeerimisprotsessi muuta ning enamik volinikke suhtub detailplaneeringute kehtestamisse volikogus murettekitava ükskõiksusega. Volikogu saalis planeeringulahendust tutvustavale linnavalituse esindajale ei esitata küsimusi ega osaleta ka planeeringu kehtestamise hääletamisel.

Intervjuudest tuli välja, et kõik planeerimisvaldkonda puudutavad algatused pärinevad Tallinna linnavalitsuselt ja volikogule on antud vaid formaalne roll linnavalitsuse tahtmisi juriidiliselt korrektseteks õigusaktideks vormistada. Kuivõrd volinike meelest pole neil võimalust planeerimisprotsessi muuta, ei tunne nad ka vastutust linnavalitsuse esitatud detailplaneeringute volikogus kehtestamisel.

Magistritöö jõudis järeldusele, et Tallinna volikogu roll on linnaruumi planeerimises marginaalne. Esindusvõim väldib probleemi tunnistamist ning allub linnavalitsuse tahtele.

Avalikkusega arvestavate planeerimisviiside rakendamine Tallinnas seisab nii poliitilise tahte kui ka osaliste erinevate väärtushinnangute ja suutlikkuse taga. Julgus teha planeerimises vajalikke muudatusi ei iseloomusta kahjuks praegust Tallinna volikogu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles